Nüüd on aeg sellest kirjutada,sest peaaegu aasta on läinud võideldes selle jubeda haigusega,mis 

ähvardas mind mõne kuuga siit seltskonnast ära viia.

Nüüd võin kinnitada,et võimalus on kõigest sellest välja tulla! Läbitud on keemiaravi ja kiiritused.Kohutav enesetunne,millele tagasi mõeldes tulevad külmavärinad ihule,on minevik.

Olen väga tänulik oma perekonnale,sõpradele ja sugulastele,kes mind vastu pidada aitasid.

Ilma nendeta oleksin vist alla andnud..........

Aitäh teile kõigile,mu head eluteekaaslased!

Hinnake seda lühikest hetke,mis meile siia ilma elamiseks on ainult ühel korral antud!

Lõsta talu,31.jaanuar 2011